reede, 10. juuli 2009

Kuidas me tuttavaks saime?
Tundsime teineteist juba ammu...
Lihtsalt olime üksteisest mööda käinud.
Ilma et märkaksime...
Kuni ühel päeval
olid lihtsalt olemas.
Saabus teadmine,
et miski ei ole kindlalt paigas ja
igavene.
Kõik võib veel muutuda ja muutubki.
Mitte lõpuni ;)
Ikka vähe haaval ja vaid kobamisi...
Ja miski ei muutu pöördumatult.
Paikka peab lause:
Nii kaua, kui hingan, nii kaua elan.
Järelikult ka tunnen ja igatsen.
Loon illusioone ja pettun.
Armun ja armastan.
Usun ja loodan.
See tunne annab vabaduse.
Joovastus ja kurbus vahelduvad sama kiiresti,
kui Mehhiko seriaalid :)
Mis teha tujude vaheldumine on veres :)

2 kommentaari:

Tuulike Kivestu-Rotella ütles ...

Räägi nüüd ära, kas oled armunud või??? Luule muudkui tuiskab Su sulest! Mis toimub? Muidu ikka tikandid, nüüd värsid...

Keson ütles ...

Ma armun pea iga kuu korra :)
Vahel riivab lihtsalt rohkem hinge, vahel vaid vargsi, nii mööda minnes.