Neljapäev, 8. aprill 2010

Vilditud ehted

Kõigepealt pean rääkima sellest, et ma olen väga vilets väikevormide valmistaja. Ma kohe ei oska neid teha. Mul ei tule häid mõtteid ja siis ma piinan end, et kuidas see, mis lubatud sai vormistada nii, et ka endale meeldiks.

Ühesõnaga, minu kallis sugulane oli kuskil netiavarustes ja ilmselt ka käsitööpoodides müügil näinud vilditud ehteid. Ma arvan, et neid kõrvas rippuvaid mune. Ja loomulikult ta eeldas, et mina, kui käsitööline oskan ju ka ometi nii lihtsaid asjakesi valmistada. Ta ei tulnud selle pealegi, et väikevormid on minu suurim peavalu :D Ok, lubasin, et vaatan kas saan hakkama. Mõneajapärast helistas, et kas juba on? No ei olnud, ei olnud ju ideed...... appi miks ma küll ometi jälle lubasin ;P

Hakkasin siis mõtlema. Kraamisin välja kõik asjad, mis mul on seotud ehete tegemisega. Vill oli nagunii juba olemas. Mingil ajahetkel olin, ilmselt innustatuna teiste hasardist omalegi tellinud eelpainutatud käevõrutraati. Otsustasin selle kasuks, aga siis tekkis küsimus, et kuidas ma selle va villa ümber traadi saan..... kolm päeva mõtlesin..... välja mõtlesin (samas ma usun, et ilmselt teevad supper oskajad seda ka kuidagi nii) ma lihtsalt ei viitsinud jälle netis ja raamatutes sobrama hakata.

Teema oli punane-must - selline jõuline ;)
Otsisin välja ka kõik helmeste jäägid . Paraku on mul enamasti vaid seemnehelmeid. Nii tuli fimost veeretada ka suuremaid helmeid.

Eile siis nikerdasin miskit kokku.
Mehe elektroonika hunnikust otsisin tööriistad (mul neid helmetööde jaoks vastavaid ei ole) ja asusin tööle.
Enne muidugi olin viltinud ka erinevaid vildist vorme valmis.

Kõrvarõngad - no ei tahtnud lihtsalt mune veeretada :))





Käevõrud





Küll se pildile püüdmine on ikka raske. No ei tule alati nii nagu tahad.

1 kommentaar:

Merlin ütles ...

toredad ehted on:)