kolmapäev, 30. aprill 2008

Tekk Aasta Emale..

....seekord siis taas valmis ja jällegi ilus.
Selle aasta tekk sai kokkuheegeldatud siis Viljandis. Ja see oli üks mõnus laupäev kõigi nende inimeste seltsis, kes juba vanad tuttavad ja ka kõigi nende seltsis, keda sai esimestkorda näha. Tundub, et meiega liituvad inimesed justkui kohe sobivad seltskonda. ;)
Kui alguses arvasime, et kuidas me selle teki kokku saame, siis tegelikult oli see kõik oluliselt lihtsam ja lõbusam ;)) Kuigi eks meiegi saime veidi targemaks kuidas üks või teine asi peaks käima.
Näpud käisid nobedalt ja suud sammuti . Poolepäeva peal peetud söögipaus tõstis tuju veelgi ja kui päev poleks otsa saanud oleks veelgi heegeldanud :DD või lihtsalt niisama lobisenud.
Mõned pildid ikka ka



Ma usun, et kõik kes selles projektis osalesid võivad endaga rahul olla. Kogu projekt on ju heategevuslik ja ütlemata armas. Kuigi minuarust võiks vahelduseks kasutada järgmine aasta kevade värve.

kolmapäev, 23. aprill 2008

Vahest tahaks......



When I was young

I never needed anyone

And making love was just for fun

Those days are gone

Livin’ alone

I think of all the friends I’ve known

When I dial the telephone

Nobody’s home

All by myself

Don’t wanna be

All by myself

Anymore


Hard to be sure

Sometimes I feel so insecure

And loves so distant and obscure

Remains the cure


All by myself .....

All by myself

Don’t wanna live

All by myself

Anymore

When I was young

I never needed anyone

Making love was just for fun

Those days are gone


All by myself ....

....lihtsalt üht kallistust

pühapäev, 6. aprill 2008

Realsus :)

Mida teha, kui süda, mõistus ja tunded ei löö ühesrütmis? Kui mõistus ei taha kuulata südamehäält ja ei suuda südant allutada. Ja peas on koguaeg üks udukogu.
Koju tulles, vaadates oma eri vanuses väänikuid lööb realsus, aga juskui puuga pähe ja tuleb tegutsema hakata ;)

Süda tuleb jätta lossimägedesse tuulekätte ekslema.

Mida siis teha, et asjalik näida ja olla? Lihtsaim ja toitvaim viis on teha süüa :D Avades külmkapi haigutab seal nädalalõpu tühjus. Välja ei viitsi ka nagu uuesti minna. Nii kraamingi välja mitmed lõpud ja nimetan toidu nädala-ringvaateks.

Keedukartul, vorstijupp, singitükike ja munad. Maitsetamiseks hakkliha-maitseaine(seal on lihtsalt kõik maitseained juba koos). Kartuli ja vorsti riivin suure riiviga, singi lõigun peenikesteks ribadeks (kui saaks siis riiviks). Segan kogu kupatuse munaga üheks massiks. Maitsestan. Tegelikult võib sinna lisada mida iganes. Mina lihtsalt leidsin oma külmikust täna just need ained.
Nüüd pannil kookideks ja ongi söök valmis. Oma taldrikule lisan hapukoort ja tomatit. Lapsed ketšupit. Kõik saavad söönuks ja on rahul ;))


Tegelikult tuleb mõistus ja süda ikka kokku viia ja iseendega hakkama saada :)

kolmapäev, 2. aprill 2008

Armastus, kiindumus ja kirg..............need on kõik sellised tunded, mida on raske kontrollida.Või õigem oleks ilmselt väita, et aegajalt väljuvad need kontrolli alt. Püüa mis sa püüad ühel hetkel on peas kõik segi nagu pudru ja kapsad.
Nendele, kes meid armastavad - nendele teeme tahtmatult haiget.
Need keda ise armastame nendega ei oska üldse adekvaatselt käituda, andmata neile hetkekski hingetõmbe pausi ja ajame ikka suhte liiva.
Ja siis ühel hetkel saad teada, et sõber keda oled kogu elu sõbraks pidanud ja iseenesest mõitetevalt võtnud on sinusse kõikseeaeg olnud armunud ja oodanud kannatlikult oma hetke.
Sel samal hetkel kaob kogu olemus tuhandeks killuks ja enam ei tea kuidas edasi. ;)
Nagu peata kana siblid ringi ja teed ühe lolluse teise järel ja peletad enese ümbert need viimasedki armsad inimesed.
Otsides ja oodates tontteabmida.
Ja mis on armastus ilma kireta? Lihtsalt üks mõnus äraolemine. Kirg aga paneb südame kiiremini põksuma ja mõtted lendama ;))



Ja veidi ka ühest lõbusast ettevõtmisest. Ehk mis saab siis, kui kokku saab seltskond kel on ühised huvid. Ja nad peavad veel ka üksteist huvitavaks ;)

Nii juhtus 29. - 30. märtsil Viljandi Kästtöökojas. Teemaks "Etnograafilised kindad ja randmekaunistused". Õpetajaks taaskord Christi Kütt. Ja lõbus oli, muidugi ka õpetlik. Isegi mina, kes ma ei armasta kududa kindaid pusserdasin hoolega ;) Kõik olid koguaeg nii ametis, et aegajalt oli kuulda vaid varraste klõbinat :)) Eks me ikka jõime kohvi ja lobisesime niisama ka. Kuigi vahepeal läks kudumine nii hoogsaks, et tekkitas tunde et meid on haaranud kudumishullus. Ja pühapäeva õhtuks jõudsime üheskoos tõdemuseni, et me oleme moodustanud koomakudujate seltsi :D Kusjuures see ei olnud üldse kurb. See oli ütlemata lõbus.Tänud kõigile hea seltskonna eest ja loodan, et me kohtume peagi.

Ja isegi, kui ma elus ühtegi paari kindaid enam ei koo - on mul olemas teoreetiline materjal ja tööproovid, sest tegelikult ei või iial teada ;))

See siis minu kahepäevane vardaklõbistamise tulemus :)