Ühe perioodi lõpp...

... ja kindlasti millegi ilusa uus algus :)
Neli aastat seda ei olegi nii vähe.
Meeletul hulgal töid ja tegemisi, millel puudub otsene seos kõige sellega, mis toimub kodus.
Pidevalt ajas üks tähtaeg teist taga jne, jne...
Selle perioodi pistan nüüd sahtlisse, et see vahel jälle sealt välja võtta ja möödunule tagasi vaadata ning tõdeda, et ei olnudki nii hull ;-)
Viimane katsumus diplomitöö sai ka üleelatud, nüüd on puudu veel vaid paber, mis kogu seda neli aastat kestnud segadust ja virrvarri kinnitaks.
Lõputöö oli lõbus ;-)
Palju ideid ja vähe aega.
Nagu alati.
Etnograafiline tikand ja kotid - kõlab ju tuttavalt :-D
Teen siis väikese lühikokkuvõtte.
Ei hakka siia päris esimesi vihikunurkadele kriitseldatud ideid lisama. Alustan esimestest niinimetatult puhastest kavanditest, mis said juhendaja poolt aksepteeritud.
Diplomitöö läbiv idee oli, et etnograafiline tikand ei ole pelgalt muuseumide riiuleil tolmukoguv vanavara. Vaid võib uues tõlgenduses olla midagi vägagi kaasaegset ja trendikat. Ma usun et suutsin seda ka tõestada.

Nahast kott - eeskujuks omaaegsed tubakakotid. Kaunistuseks vasklitritest ja -helmestest kaheksakanna motiiv.


Ja selline oli lõpptulemus





Lääne-Eesti tikandite aineline kott. Õmmeldud punasest linasest ja ka vooder on linane. Voodrisse on töödeldud lukuga tasku. Koti raudadele on see uus elu :) Selliste uhkete raudadega kotti leidsin ühest kaltsukast ja ei saanud seda mitte sinna jätta. Koti tikand on enamjaolt tikitud taimvärvitud lõngadega. Ja lõngad on muidugi pärit Tuulikese lõnga tagavarast.



Lõpptulemus ;)






Vilditud munad. Neid sai kaks. Seda muna olen juba ennegi katsetatud ;)

Valge sai selline karge ja nii sobiski sinna Põhja-Eesti käistelt tuntav tulbi motiiv. Tikitud peenvillaste lõngadega ja näpuotsaga sai lisatud ka klaashelmeid.



Lõpptulemus





Must vilditud muna. Muhu hõnguline. Ruumilise tikandiga. Esimene sellelaadne katsetus. Ei hakka kedagi vaevama tikandi valmimis protsessiga :) Lisaks veidi alustikandit ja klaashelmeid. Tikand tehtud ikka vaid peenvillastelõngadega.



Lõpptulemus





Arvutikott. Õmmeldud paksust vanutatud villasest kangast ja linasest. Linasest on ka vooder. Koti sees on vahesein, mis jagab koti kaheks suureks taskuks. Ühel sisekuljel on ka väiksem lukuga tasku. Kaunistus on aplitseeritud ja tikitud.



Lõpptulemus





Arhailiste motiividega pakutrükiga linane kott. Kotil on kaks A4 formaadis lukuga suletavat taskut ja üks väiksem tasku esiküljel võtmete või ka mobiili tarbeks. Esiküljel kasutatud ka Viljandi punast seeliku triibustiku. Miks just Viljandi? Seda seetõttu, et minu arvates ei peaks päris kõiki triibustikke arhailisega kokku panema. Aga see on vaid minu arvamus ;) Kotil on ka reguleeritava pikkusega üleõlarihm.



Lõpptulemus





Pruun linane kotike ;) arhailise tikandiga. Tikitud on peenvillaste lõngadega. Kotisangad leitud jällegi kaltsukast. Ka see kott ilmselt ootas seal kaltsukas mind :) Kotil on ka pruun linane vooder ja sisemuses üks väiksem lukuga suletav taskus.



Lõpptulemus





Selleks et kaitsmisele minna oli vaja ka fotosid. Fotosessiooni idee pärineb Kadrilt. Ja fotod võttis üles Kaili Kupits. Oli lõbus ja vihmavinene päratlõuna Tallinnas. Fotod said vahvad ja lõid laineid ka kaitsmisel ;-) Tänud Kadri ja Kaili.
Lisan mõned siia ka.











Hetkel on kotid Tallinnas Õpetajatemajas näitusel. Näitus jääb avatuks kuni 18 juunini. Mis neist edasi saab seda ma küll ei tea.

Esimene linane pluus sel aastal

Ei ütle miskit ;-)
Las pildid ise kõnelevad.









:-)

Koolitööd....

... kaks viimast hinnet + lõputöö. Ja siis ei mingit kooli enam :-) Vähemalt mõndaaega.
Pean end ettevalmistama esimesse klassi minekuks. Viimast korda ja see on kõige tähtsam.

Aine - tikkimine

Õppejõud tegi selgeks,et mida iganes kangale ka ei kanta, kasutades selleks nõela ja niiti - see kõik on tikkimine.
Ette anti kolm briifi, kus olid teemad lahti seletatud. Ma ei tea, kas ma nüüd just päristäpselt mõnda raami mahtusin, aga ehk siiski :-) Kahjuks on mul kalduvus teha nii nagu mulle endale meeldib. Pakuti võimalust teha ka vaid proovilappe. Aga ma pole miski proovilappide nikerdaja. Mullle meeldib teha kindlaid ja konkreetseid asju. Olgu siis kiiksuga või mitte :-D
Kapis ootas juba ammugi oma aega üks vana villane poolmantel. Nüüd siis oli aeg kätte jõudnud. Kraamisin mantli kapist välja ja lõin käärid sisse.
Tahtsin olla korralik ja algul nagu kavandasin ka seda va mustri värki, aga minule omaselt hakkas see ikkagi oma elu elama ja muutus vastavalt sellele, kuidas näpud tikkida jõudsid :-)

Kasutasin siis mantlil: väljalõikamist, aplikatsiooni, lihtsalt tikkimist ja lisandiks veel näpuotsaga helmeste tikkimist(seda on veel veidi teha).

Mantel alguses



Tikandiga kaunistasin mantli alumise serva, varruka ääred ja väikese tikandi lisasin ka kapuutsile.







Valmis mantel. Vaja veel vaid hindamisele miviia :-)

Ajas tagasi

Kuna endiselt on väga talvine, siis pole veel miskit hullu, kui teen väikese tagasivaate jõulude ja aastavahetuse aega :-)
Ilus ja käre talv kogu oma hiilguse ja kargusega on endiselt akna taga ja annab teada, et siin Mulgimaal on kevadet veel vara oodata.
.... esimesed jõulud ja aastavahetus uues kodus :-)
Päkapikud olid ka kodus :)



Nii pikka ja suurt lauda mul eelmises kodus ei olnud. Ükski eelnevatel aastatel kasutusel olnud lina ei rahuldanud mind ;-) Laud sai uue ja lihtsa liniku. Lina tikand on pärit Tarvastu rätikult.



Ilma kuuseta ei saa kuidagi. Meil siis selline lihtne.



Jõuluajal ja aastavahetuse juurde kuulub alati küünlavalgus, mis tekitab hubase ja veidi müstilise tunde.



Ja lund, lund,lund.... seda jagus igale poole ja kogu maal :-D Meie lapsed said tänu suurele lume kogusele tuubiraja :)) ja lund, seda tuleb aina juurde :-) uskumatu!!!



Kooli lõpetamise kõrvalt võttan veid aega endale ja alustasin üle aastate (ei mäletagi mil viimati) kirikinnaste kudumist. Plaanis on teha sõrmikud. Abiks ajakirja Käsitöö 2009 aasta sügise number, kus sees Kristi Jõeste kaunid kindad ja õpetused. Minu õnn on see, et vajadusel saan ka otse Kristi käest küsida :-)
Algus siis tehtud....



Selline sai 2011 aasta esimene postitus. Vast mitte viimane ;-)

...taaskord kott...

...seekord siis arvutile.
Miks?

Sest just selline oli Craftwerki kotiteo teema.
Ma ei oska kunagi seletada miks ma neist kotitegudest osavõtan. Alati hakkab idee kummitama, aga ajaga on nii nagu on ;) Seekordki oli mul peas tegelikult kaks mõtet, kuid valmis vaid üks.

Must on nüüd valmis. Valge peab oma aega ootama.

Kavandit, kui sellist ma ei tee. Seda ei taha mu õppejõud kindlasti teada, sest eeldus on, et enne kavand, siis töö. Minul käib vastupidi. Alati on muidugi olemas eskiis-kriitseldus mõne koolivihiku nurgas :)

Ilmselt kui koti näete, siis ütlete kohe, et see on täpselt minu nägu :D No mis teha, see on see, mis minu seest tuleb.

Kott on oma osad saanud kõik kuskilt niinimetatult laenu peale :D
Keha sai kott omale pikkkuue sabast.
Uhke musta sisu pluuside jäägist.
Pika sanga ja lukud andsid vanad kotid, mis juba ammu kasutult kapinurgas konutasid.
Et särtsu ka oleks lisasin näpuotsaga punast.



Küljed on veidi erinevad. Ühele küljele lisasin suure tasku, et saaks ikka miskit muud ka kaasa võtta. Tasku servad töötlesin linasega, sest kui käsi sealt koguaeg üle käib, siis läheb villane topiliseks.





Kuna taskuid ei ole kunagi ülearu lisasin ühe tasku ka sisse. Samas ma tean, et sellest hoolimata on alati kõik asjad kadunud :D Vähemalt minul küll.



Enamuse tikandit tegin seekord õmblusmasinaga :) Vabakäeliselt küll aga siiski kasutasin abivahendit.



Ja saigi valmis :)

....rõivakomplekt

... eelmise postituse juurdekuuluv rõivakomplekt.
Seelikule sai lisaks tehtud lihtne linane pluus. Pluusil on esikinnises ja varrukate otstes pilupalistus. Varrukad on 3/4 pikkusega.

Muhuaineline tikand

Koolis käies peaks ju tekkima tunne, et muutun üha targemaks ja oskan aina rohkem. Oleks loogiline?
Suures õppimishoos, aga tekib tunne, et ma ei oska enam midagi, sest mitte millekski ei ole aega. Väjaarvatud õppimine.

Kord küsis üks tuttav mu käest, et kas ma tahaksin talle rahvusliku olemusega rõivakomplekti teha. No tahaks ikka, kui ainult aega oleks ja oskaks. Saigi sõrm antud... ja siis tuli küsimus, et kas 6. novembriks jõuab? No ikka ,kui sai lubatud.

Ja siis hakkasid loomingulised piinad :)
Muhu tikland.
Ma isegi ei mäleta täpselt, millal ma viimati muhu tikandit tikkisin. Paanika! Ma ju ei oska.
Võttsin ette äsja ilmunud uhke Muhu tikandi raamatu, tuulasin läbi hulga vanu "Eesti Naine" ja ka veel "Nõukogude Naine" ajakirju. Ükski valmis muster ei tundunud see päris õige. Ei tekkinud ohoo efekti. Viimases hädas otsustasin vaadata veebis neid lisa peatükke Muhu tikandi kodulehel....aga mina sinna end küll sisse logida ei osanud. Arvuti saamatus.
Laotasin siis kõikvõimalikud mustrid enda ette laiali ja hakkasin miskit kokku joonistama. Ega ma siis nii suurt, kui vaja oli osanud kohe joonistada, siin tuli appi Viljandi koopiakeskus,kus ma valmis joonise sobivasse suurusesse suurendasin.

Tikkima.
Pildistasin jupi haaval tikandi ka üles:)
Kõigepealt moonid



Rukkililled
Iga järgneva lille tikkimisel vaatasin raamatust "Lilltikand" ja muidugi ka "Muhu Tikand", kuidas on neis õpetatud, kuidas erinevaid õisi tikkida.



...lehed...



...valmis tikand. Tikandi kõrgus on 30cm ja laius 40cm. Viljapead tahtsid laiutada. Kahjuks ei ole mul pilti kogu valminud komplektist, sest nagu ikka, kui viimased nööbid etteõmmeldud ja niidid lõigatud oli vaja rõivad kohe ära viia. Ehk saan pildi edaspidi.