Et vältida autode ja väikeste liiklusmärkide hulka oma kotis, õmblesin väikesele Kaarelile isikliku koti. Alati linna või ka niisama jalutama minnes haarab Kaarel midagi kaasa, mida mingi aja möödudes (kui ta ise enam ei viitsi neid tassida) on vaja minu kotti panna. ;)) Seekord siis joonistasin kotile mustrid peale. Aga kuna ei ole seda väga palju praktiseerinud on mustrid veidi kööbakad ;) , aga tühja kah ikkagi esimene omasugune.
Tekib kindlasti küsimus, et mis kõrvad need seal küljepeal on. Aga polegi kõrvad, on hoopis seljakotiks tegemise nöörid. Samas tõmbavad need ka kotisuu kinni :P Kaarelil meeldib kotti küll sangadest kanda, aga ka see muutub mingi aja möödudes tüütavaks ja siis saan ma koti talle selga panna ja asjad on ikka tema käes :D Pealegi on ta nüüd väga uhke, et tal oma kott on.
5 kommentaari:
nii vinge asi :D nagu kristab juba ütles, siis lihtsad asjad on need kõige ilusamad :D
Lahe kott! :D Meil ka see häda, et pidevalt vaja miskit väga tähtsat ja vajalikku kodust linna minnes kaasa võtta;) lõpuks on need ülimega vajalikud asjad emme kotis :P
Oot, see on nüüd nende värvidega tehtud, mis sa tookord ostsid, kui mu selja taga hõikusid, et seal ei ole seda, mida ma otsin (ja mida polnudki :P) ?
Ma ütleks, et väga hea näeb välja. Ma olen neid värve ainult näpuvahel keerutanud ja mõelnud sellele, et katsetada.
Kuda oli? Tasub osta?
Kott on supernunnu :)
emad peavad ikka igasugu kavalusi välja mõtlema, et laps õpiks oma asjadega ise toime tulema :). nutikas lahendus!
vaga vingekott!
las laps 6pib oma asjade eest ise vastutama!neile see meeldib!
Postita kommentaar